Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (33)

Risttuules

2014 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Martti Helde

Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Püha Tõnu kiusamine

2009 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Veiko Õunpuu

Veiko Õunpuu sümbolistlik grotesk räägib edukast keskikka jõunud mehest, kes kannatab moraaliküsimuste käes. Üks Eesti edukamaid festivalifilme.

Ida-Euroopa, uus sajand. Hundiseadused ja hundiisu. Mõni on veel alles, kes otsib hea ja kurja tundmise puud, tõenäoliselt eesmärgiga sellest valmistada kvaliteetset kontorimööblit ... Keskikka jõudnud Tõnu leiab end just sellisest hämarduvast metsast, nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu küsimus - kas on võimalik olla hea inimene? Mida see tähendab üleüldse? ja talle endale? Tõnu on teel selgemasse äratundmisse; aina pöörasemaks muutuvas reaalsuses puutub ta kokku mitmete tänase Eesti ühiskonna näidisisenditega ja olukordadega, milles ei puudu põnevus ja must huumor. Näib, et pikkamööda, kuid vältimatult kaotab ta töö, pere ja lõpuks ka iseenda.
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tõrjutud mälestused

Filmi originaalpealkiri: "Torjutut muistot"

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Imbi Paju

Imbi Paju dokumentaalfilm stalinilikust režiimist, selle ohvritest ja ellujäänute tõrjutud mälestustest.

Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.
- Osta film
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eraelu

1998 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Dorian Supin

Dokumentaalne jutustus poolatari Maria Kruszewska ja Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vaba vaimu saadik

1998 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaanus Nõgisto

Austusavaldus poeedile ja näitlejale Juhan Viidingule.

Austusavaldus poeedile ja näitlejale Juhan Viidingule, ühe põlvkonna vaimsuse ja vabaduse sümbolile. Viidingut meenutavad tema mõtte- ja eakaaslased: Rein Ruutsoo, David Vseviov, Joel Sang, Mari Tarand, Leo Lapin, Olev Remsu, Jaan Paavle, Sirje Runge, Rein Rannap, Aarne Üksküla, Rita Raave, Jaan Kaplinski, Lembit Ulfsak, Mati Unt, Jaan Isotamm, Hando Runnel, Vaino Vahing, Kersti Kreismann, Olav Ehala, Ott Arder jt. Kõlavad Juhan Viidingu luuletustele loodud laulud ansamblilt Ruja.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Victoria (Ühe armastuse lugu) I jagu

1994 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Jüri Sillart

Jüri Sillarti armastusfilm Norra kirjaniku Knut Hamsuni romaani "Victoria" (1898) järgi. Lüürilise alatooniga lugu erinevatest seisustest noorte armastusest on toodud 1930ndate aastate Eesti olustikku.

Nostalgilise alatooniga armastusfilm algab lapseea süütu kiindumusega möldripoja Johannese ja jõuka maaomaniku tütre Victoria vahel. Kiindumus kasvab põletavalt valusaks armuleegiks, mille summutavad varanduslik seisus ja kodanlik võltsmoraal.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Victoria (Ühe armastuse lugu) II jagu

1994 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Jüri Sillart

Jüri Sillarti armastusfilm Norra kirjaniku Knut Hamsuni romaani "Victoria" (1898) järgi. Lüürilise alatooniga lugu erinevatest seisustest noorte armastusest on toodud 1930ndate aastate Eesti olustikku.

Nostalgilise alatooniga armastusfilm algab lapseea süütu kiindumusega möldripoja Johannese ja jõuka maaomaniku tütre Victoria vahel. Kiindumus kasvab põletavalt valusaks armuleegiks, mille summutavad varanduslik seisus ja kodanlik võltsmoraal.
Peida sünopsis Ava sünopsis