Otsingutulemused

Kaks üksildast noort inimest – üliusklik vaimude välja-ajaja Agustina ning uje madrus Lucas kohtuvad Rio Gallegoses, Patagoonias. Agustina on esimene naine, kes lõunas Lucasega räägib.... Kohmakalt üritab noormees teda võrgutada. Agustina keeldub. Lucas solvub ja jookseb tohutu Patagoonia kõrbe poole. Agustina järgneb talle...

Jõukas vanapaar istub igavledes oma häärberis. Mees otsustab tõsta tuju ja pakub naisele klaasi veini.

Abstraktne audiovisuaalne kujutus loost "Napoleon" vastandab mälestusi reaalsusele, kõrvutades analoogset hägusust digitaalsete glitch-efektidega.

Kakskümmend üks aastat tagasi tegi Hua raske otsuse asuda elama Tallinna ja alustada kõike nullist. Tema töökuse ja võluva iseloomu tulemusena omab ta täna nii massaažikeskust kui restorani. Edu taga on pisarad ja higi. Filmis räägib Hua lugusid oma elust Tallinnas.

Intervjuu Erik Põllumaaga, tema tegemised ja arvamused.

Suurema osa oma ajast veedame siseruumides tehnika rüpes ja vaid suured aknad loovad illusiooni väljas olemisest. Linna tehiskeskkonnas elab mitmeid metsikuid liike, kes, nagu kajakaski, keset helkivat klaasi ja metalli askeldavad. Kajakad elavad linnas samal põhjusel nagu inimesedki – siin on kergem hakkama saada. Kajaka elu linnas väljendab paljuski linlase elu. Lind on loomult oportunist ja hea kohaneja, lindudel on omane koguneda kolooniatesse, et oleks turvalisem. Kajakal on tugev nokk, millega edukalt pakendeid purustada. Me oleme võrdselt osavad nii maal, õhus kui ka vees – tõelised ellujääjad. Autor Joosep Matjus nimetab oma filmi kunstiliseks loodusfilmiks.

Kõik meie mõtted on reaalsus. Kui aga kujutlused ei ühti juhtunuga - kas meil on siis kaks reaalsust või muutub üks teiseks? On mälestusi, mida me ei mäleta, kuid keegi on neid meile rääkinud ning pildid jutustustest on nii elavad, justkui mäletaksime neid.

Mark Soosaar otsib üles Kihnu inimesed, kelle lapseea tegemised püüti pool sajandit tagasi, 1964. aastal filmilindile. Nüüd kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kihnlased vaatavad arvutist toonast filmi. Mustvalged kaadrid aegade tagant toovad esile mälestusi ja meenutusi. Taaskohtumine kunagiste mängu- ja koolikaaslastega on siiras ja soe. Aeg on Kihnus palju muutnud. Suur maailm tungib igasse kodusse, paljud kihnlased on kolinud ära mandrile või ka välismaale. Kas kihnu keelel ja meelel on tulevikku?

Sekretär, ema tütrega, paar jalgrattaga. Mida nad mõtlevad? Kuhu nad suunduvad? Mitte kaugel Telliskivi kommuunis on külm ja räpane.

Nahadisainer Stella Soomlais räägib lähemalt Eesti disainist, ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest, selle puudustest ja parematest külgedest läbi haruldasena näiva ameti. Tegemist on ülevaatega olulisest teemast - kuidas toime tulla keerulisena näivas disainimaailmas ning milleks on see meile kõigile oluline.