Otsingutulemused

Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Film on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.

Kuumal suveõhtul kohtuvad juhuslikult kolm teismelist. Spontaanne flirt tekitab pingelise kolmnurga, kus üksteise piire nihutades püütakse varjata oma ebakindlust. Mänguline provokatsioon viib alanduseni ning olukorra võtavad üle instinktid, mille üle kogenematutel noortel puudub kontroll.

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.

Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda. Hirmunud elanike elu pööratakse pea peale, kui majja saabuvad kaks põgenikku, kes pagevad salapärase ja nähtavasti kättemaksuhimulise Peedu eest. Järgnevad sündmused süüvivad habrastesse sidemetesse inimeste vahel ja indiviidi iseolemise tähendusse nende taustal. Pealtnäha pessimistlik lähtepunkt areneb filmi edenedes millekski märksa mitmetahulisemaks - teoseks, mis kujutab sügava inimliku ühenduse haprust ja taaskehtestab selle kui õiguspärase võimaluse, juhul kui õpime teisest inimesest lahti laskma.

Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid. Tasase loomuga 30-aastane Kertu elu on kulgenud isa hirmuvalitsuse all. Noor naine teeb argliku katse oma elus midagi muuta ja saadab postkaardi Villule, kena välimusega allakäinud külajoodikule. Peale jaaniõhtut Kertu kaob. Perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Lõpuks leitakse ta Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas süüdistab Villut naise ärakasutamises. Mis toimus sel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.

Ida-Euroopa, uus sajand. Hundiseadused ja hundiisu. Mõni on veel alles, kes otsib hea ja kurja tundmise puud, tõenäoliselt eesmärgiga sellest valmistada kvaliteetset kontorimööblit ... Keskikka jõudnud Tõnu leiab end just sellisest hämarduvast metsast, nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu küsimus - kas on võimalik olla hea inimene? Mida see tähendab üleüldse? ja talle endale? Tõnu on teel selgemasse äratundmisse; aina pöörasemaks muutuvas reaalsuses puutub ta kokku mitmete tänase Eesti ühiskonna näidisisenditega ja olukordadega, milles ei puudu põnevus ja must huumor. Näib, et pikkamööda, kuid vältimatult kaotab ta töö, pere ja lõpuks ka iseenda.

1905. aasta jõulud Vigalas on kõike muud kui rahupühad. Mõis on talurahva mässus rüüstatud, õhus on tulekahju vingu ja vältimatu karistuse eelaimust. Talurentnik Bernhard Laipmanni naine palub teda ära sõita, sest rahva seas autoriteetne mees on võimudele nagunii pinnuks silmas. Laipmann kõhkleb. Teda innustavad vabaduse ja võrdsuse aated, kuid ta võõristab revolutsiooni vägivaldsust. Mõisa rüüstamisel ta ei osalenud, seega pole tal ju süüd. Ometi ta vangistatakse valekaebuse alusel. Ta on valmis halvimaks. Siiski tuleb tal veel kord valida ja selle otsustava valiku hetkel ta enam ei kõhkle. Vigala rahvajuhi Bernhard Laipmanni saatus on saanud legendiks. 1905. aasta revolutsioon ja mõisate põletamine ...

Suvisele noorte loodusesõprade laevasõidule võetakse kaasa ka inimeste hulgas kasvanud karupoeg Jõmm. Lapsed on kiindunud karupoega, kes saarele jõudes omapäi uitama läheb ja silmist kaob. Karupoeg seiklused saarel viivad ühe poisi mõttele, mis talle enam rahu ei anna. Ohtrate laulu ja tantsunumbritega film on valminud Jaan Rannapi lasteraamatu "Jefreitor Jõmm" ainetel.

Kaugatoma rannarahvas asub ehitama oma laeva, et teenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parun teeb kõik, et ettevõtmist takistada, kuid ikkagi heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Paraku osutub raha võim otsustavaks nii ühistegevuse korraldamisel kui kapteni, jõulise loomuga Tõnis Tihu suhetes kogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgab Liisu, kellega tal on poeg, ja naitub jõuka lesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitseda meremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtleb pigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad üle mere 1905.aasta tuuled.