Otsingutulemused

Dokumentaalfilm portreteerib hinnatud laulupidude dirigenti ja muusikaõpetajat Lydia Rahulat, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Kuid tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. "Päris suur hulk Eesti meestest on tänu temale palju paremad mehed," ütleb filmis dirigent Siim Aimla, kes laulis Rahula käe all RAM-i ettevalmistuskooris. Nende meeste seas on ka paljud tänaseks tuntud lauljad ja muusikud, nagu Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste, Artjom Savitski, Mikk Saar ja muidugi Lydia poeg, Tomi Rahula. ...

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Kuidas sai alguse Marju Läniku üle neljakümneaastapikkune edukas ning glamuurne lavakarjäär ja millist elu elab ta tänases Eestis? Kaamera jälgis popdiiva tegemisi ligi aasta jooksul ning esmakordselt avab muusikale erakordselt pühendunud naine ennast vaatajatele nii põhjalikult ja ausalt. Vilunud autojuhina tuntud Marju võtab meid kaasa esinemistele nii suurtel lavadel, moodsates klubides, kui ka armsatel väikestel juubelipidudel. Kuid mis on see, mida Marju oma elus kõige rohkem kahetseb?

Jaanus Nõgisto soovib dokumentaalfilmiga jutustada loo Mati Karminist - inimesest ja kunstnikust, kes hoolimata tema sees ja ümber lehvivatest lohedest on jätmas kustumatut jälge meid ümbritsevasse avalikku ruumi. Loo suurelt unistamisest ja oma mastaapsete ideede teostamisest läbi terase, marmori ja pronksi. Õnnestumisest ja rängast pettumisest, enesekindlusest ja eksirännakutest. Mõtestame tema loomingut läbi 4 aastakümne ja kunstniku muutumise ajas. Telerezhissöör Jüri Tallinna videoarhiiv annab selleks nii lisaväärtuse, motivatsiooni kui võimaluse autoripoolseks kummarduseks oma õpetajale, kes hoolis Mati Karminist, Marie Underist ja Jaapani aiast.

Karit, Doris, Joonas ja Fred on tavalised eesti noored. Nad on lõpetamas 12. klassi ja astumas samme iseseisvuse suunas. Võimalusi on palju ja valikute tegemine vahel päris keeruline. Olukord Eestis ja maailmas seab erinevaid väljakutseid, ühiskonnas on palju lõhesid ning koroona ainult võimendab neid. Kõige selle sees tuleb aga jääda nooreks ja hoida olemise rõõmu. See on film on võimalustest ja valikutest, hirmudest ja üksindusest, vabadusest ja armastusest. See on ühe põlvkonna lugu, film suureks kasvamisest tänases Eestis. Film on jätkuks 12 aastat tagasi tehtud dokumentaalfilmide “Aeg on siin”, milles jälgisime Kariti, Dorise, Fredi ja Joonase esimest kooliaastat.

Film kadunud aegade saatkonnast - rõivaparandusärist Nõmmel - mis töötab järjekindlalt, vaatamata kiirmoe võidukäigule. See on atmosfääriline galerii ühest väärtuslikust eluviisist. Proua Külli, proua Ulve, härra Arnold ja nende kliendid oma parandamist vajavate rõivastega on tegelased selles eluringis. Recycling, upcycling, sustainable fashion – need on moodsa aja võlusõnad, mis võtavad maha kiirtarbimise hoogu ja väärtustavad taaskasutust. Aga samas, vanu rõivaid on siin paesel maal parandatud sadu aastaid, ilma sellest suuremat numbrit tegemata.

Oli 1923.aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on nukker. Tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi. Samm sammult hakkavad tallid tühjenema. Hobuseid jääb aina vähemaks. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud ...

Lühifilm väikesest poisist Ottost, kelle vanemate viimane lubadus jäi täitmata - kinkida pojale kümnendaks sünnipäevaks koer. Ööl vastu tähtsat sünnipäeva, märkab Otto taevas langevat tähte ning saadab teele oma südamesoovi. Poisi üllatuseks kukub helendav objekt hoopis majatagusesse metsa. Jahmunud poiss avastab lagendikult „Sputnik 2” kosmoseraketi, mille suitsevast kapslist hüppab välja sõbralik segavereline koer, kelle kaelarihmale on kirjutatud Laika. Teades, et vanaema ei luba tal koera võtta, jääb murelik Otto Laikaga metsa. Tänu jäljekoerale leitakse Otto peagi üles. Poissi soojendanud Laika paneb aga võõraid kartes putku. Arstlikus kontrollis räägib Otto juhtunust ning tema üllatuseks selgub, et Laika nimi on kõigile teada. Järgmisel ...

Vinüülplaadi pöörlemises ja nõelaraginas on salapärast võlu ning nostalgiat kadunud aegade järele. Tänapäeva maailmas, kus pealtnäha kõik on juba avastatud ja läbi uuritud, kõnnib Tartu melomaan Ahto mööda unustatud radu ning täidab valgeid laike raudse eesriide taguse vinüülimuusika ajaloos.

Maalikunstnik Olev Subbi (1930-2013) oli 20. sajandi teise poole olulisemaid maalikunstnikke. Tema kunst püüdles pidevalt harmoonia ja ilu poole, taaselustades kaotatud mälestusi. Dokumentaalfilm taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.