Otsingutulemused

Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel. Regilaulu olemuse üle arutlevad Veljo Tormis, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Jaak Johanson, Jaan Kaplinski, Lea Tormis, Mikk Sarv, Urve Lippus, Jane Priks, Märt-Matis Lill jpt.

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Urbaniseeruva inimese ja looduskeskkonna suhted muutuvad üha probleemsemaks. Võibolla on ülemaailmne keskkonnakriis linnastuva elukeskkonna kriis, meie harjumuste, ootuste ja väärtuste kriis? Film peegeldab harjumuspärase maailma lõppemise aimdust New Yorgi alati pulseerivatel tänavatel; Türgis, iidses Hasankeyfis, mille ajalugu ulatub linnakultuuri algusaega, vanasse Mesopotaamiasse; Kambodža südames laiuva Tonlé Sapi järve kalurikülades ja Freiburgi ultramoodsas ökolinnaosas Lõuna-Saksamaal Vaubanis. Neli maailma paika, neli näidet sellest, kuidas inimene muudab keskkonda ja keskkond mõjutab omakorda inimest ja tema identiteeti.

Iidsetest aegadest on inimesed ihu- ja hingehädade ravimiseks kasutanud taimi. Nende hulgas on nii kõrgusse pürgivaid puuhiiglasi kui maadligi rohuraasukesi. Otsime neid päikeseliselt niidult, rannalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, ürgmetsa hämarusest. Hästi lähedalt vaadates avaneb taimede ja loomsete eluvormide side ja vastastikune sõltuvus, selle mõju elu kui terviku olemasolule ja looduse hunnitu ilu. Teejuhiks on Tartu Ülikooli farmakognoosiadotsent Ain Raal.

Sõdalane, kellel seisab ees lõplik võitlus hea ja kurja vahel, peab olema meelelt puhas, kirgas ja külm nagu kalliskivi. Meister Sintai aga armub kaunisse neiusse, kelle süda kuulub teisele. Sintai alistab küll vastase, kuid ei hävita teda. Nii loob ta endale võimaluse armastada õnnelikult mõnel teisel ajal ja teises kohas, kuid annab ka võimaluse kurjusele, mis tema tõttu ärganuna ähvardab muuta põrguks 21.sajandi maailma.

Neljakümneaastane edukas ettevõtja Toomas otsustab teha aastase pausi - jätta naine, poeg ja äri ning asuda elama üksildase metsajärve äärde vanasse talumajja. Peatselt koputab uksele naabrimees, tema järel ka teine, ja näib, et terve küla värvikad elanikud vajavad temalt sõnumit, millele vihjab salapärane metsaneid. Toomas tunneb eneses tõekuulutaja väge ja vaimu. Kui aga abikaasa ja äripartner teda külastavad, tuleb loosse ootamatu pööre.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.

Lugu Lõuna-Eesti traditsionaalsest nõidusest - kaetamisest, mille peamiseks põhjuseks arvatakse kadedust. Kadestaja kuri silm on aga ohuks ka tänases külaelus. Filmi võttegrupp läheb Võrumaale Luutsniku külla asja uurima. Põnevate ja salapäraste lugude kaudu jõutakse kaetajale järjest lähemale. Kaetamine on üks väga keeruline enesekaitse ja teise inimese mõjutamise vorm. Kui palju kuri silm kellelegi mõjub, oleneb inimese enda mõtte- ja sisendusväest.

Valgamaal, Hargo talus elab sakslanna Ute Wohlrab ja kasvatab hobuseid. Saksamaa ajalehtedes ja televisioonis on Ute kangelane, kes elab võõral maal ja püüab päästa võõrast kultuuri - tori tõugu hobuseid. Tänapäeval on eesti hobusekasvatajad läinud ajaga kaasa ja aretanud tori hobuse kergemaks sporthobuseks ning jätnud vanatüübilise tori hobuse saatuse hoolde. Ute on aga just sellise tõu fänn. Mõttekaaslasi leiab ta pigem kodumaalt kui Eestist. Naine ei jäta jonni, ostab kokku just neid hobuseid ja võitleb selle eest, et vana-tori hobune leiaks tunnustust ka Eesti riigilt ja kuulutataks ohustatud tõuks.

Põlisest Missomaa suguvõsast pärit Nopri talu peremees Tiit Niilo paneb püsti oma talumeierei, püüab päästa kohalikku kooli hääbumisest ja loodab metsaküla asjad kuuldavaks teha ka Toompeal. Peres kasvab viis last – elujõuline peretalu annab tulevikulootusi. Mees rabab mitme eest. Ikka selleks, et talu kestaks, elu maal jätkuks ja Niilode suguvõsa esivanemad võiksid rahul olla. Kokku saavad tänase Eesti maaelu võlu ja valu.